pulgakomm

SISENÕRENÄÄRMED

Hormoonid reguleerivad ainevahetust
hormoone toodavad sisenõrenäärmed. sisenõrenäärmetel pole juhasid, nad eritavad seda otse erre. veri kannab nad vajalike elunditeni.
hormoonid on väga aktiivsed. igal hormoonil on oma kindel ülesanne, nad mõjutavad aint ühte kude või elundit. hormoonidel on erinev toimeaeg. osad reageerivad hetkelistele muutustele, teised pikemaajalistele.

kõiki näärmeid mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad on sisenõrenäärmed. [ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed]

ajuripats ehk hüpofüüs - juhib teisi. selle kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüs. ühenduses.
käibkeha asub ka peaajus - tema hormonid mõjutavad ööpäevaseid rütme , und ja naha pigmentide sünteese

kipnääre on suurim, kaalub 40g, mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. kui lapsena on see alatalitlenud siis on inimene vaimselt retard ja kämbu.
ületalitluses olevad inimesed on kõhnad ja nad on väga erutunud ja neil on pungis silmad.

kõrvalkilpnäärmed - kõige väiksemad ja kaaluvad u 0,1g. nemad reguleerivad fosfori ja kaltsiumi ainevahetust.

neerupealised - adrenaliin

kõhunääre - insuliin [soodustab veres leiduva glükoosi e vereshkru tungimist rakkudesse ; insuliini toimel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara - glükogeeni sünteesimine] liiga vähe insuliini - suhkrutõbi [diabeet].

sugunäärmed - sootunnuste areng

hormoonpreparaadid [kui on üle või alatalitlus}. väär ja ohtlik on nende kasutamine sportlike saavutuste parandamiseks.

kkn - hallaine + valgeaine
kkn juhib organismi tegevust.
suuraju,
vaheaju
eskaju
piklikaju

kesnärvisüsteemis (KNS) saab eristada hallainet ja valgeainet. hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. sealt tuleb 12paarinärve

SUUREJU - valgeaine - välispind on hallaine... ajukoor !

ajukoor - närvirakud (NRD) juhivad kehalist ja vaimset tegevust. kuulmis,nägemist,maitsmis,kõnelemiskeskus.

väikeaju - kuklaosas. kooskõlastab liigutusi. tasakaal

keskaju - väike, edastab inffi suurajust seljaajju. vastutab toonuse säilitamise eest

vaheaju - ainevahetus, paljunemine, eritamine , keha temperatuuri regulatsioon.

piklikaju - ühendab peaaju ja seljaaju. kontrollib hingamist ja südametegevust.

SELJAAJU - vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. valgeaines liigub info. juhib lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks. 31paari seljaajunärve. selgmised toovad inffi, kõhtmised viivad.


NÄRVID JA REFLEKSID

PiirdeNS koosneb üle keha paiknevatest närvidest mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga.
inimesekehas on 75km närve. jkõige pikem on istmikunärv

närviimpulss - elektriline muutus, mis kannab infot ühele jätkelt teisele (JÄTKED EI PUUTU KOKKU OMAVAHEL)



kehalise ehk somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis ja meeleelundite närvid .
see reguleerib skeletilihaste tööd ja jughib organismi tahtlikke liigutusi. me oleme selel tegevusst teadlikud ja selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest.

vegetatiiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. see reguleerib näiteks organismis ainevahetuse japaljunemisega seotud protsesse. see on automaatne !

tingimatud ja tingitud refleksid.

refleks on kohanemisreaktsioon ja vastus ärritusele.

refleksid väljendavad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena,. üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud. imemisrefleks neelamisrefleks.

teine osa omandatakse elu jooksul. nt  käitumisiseäraused ja liigutusvilumused.

refleksikaar:

1. erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakud
2. närvikiud (aferentsed) mis viivad selle KNS
3. KNS teatud piirkonnad kus toimub erutuse analüüs
4. närvikiud (eferentesd) mis juhivad selle KNSist vajalikku organisse
5. reageerivad organid.

kui inimene puutub triikrauda kanduvad naha närvirakkudes tekkinud impulsid seljaajju.

lihtsald refleksid lähevad ianult läbi seljaaju

peaaju: suuraju, vaheaju, keskaju, väikeaju, piklikaju

seljaaju: hallaine valgeaine selgmine juur, kõhjtmine juurd